Ettevõtlus loodusega tasakaalus
Igal aastal astume sammukese lähemale oma eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet, suurendada ringlust ja edendada bioloogilist mitmekesisust.
Kekkilä BVS-s edendame oma äritegevust tasakaalus loodusega. See ülesanne ei ole lihtne, kuna vajame maad, materjali, vett ja energiat peaaegu kõigeks, mida teeme. Siiski astume igal aastal sammukese lähemale oma eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet, suurendada ringlust ja edendada bioloogilist mitmekesisust. Ettevõttesiseselt tegeleme nende sihtvaldkondadega oma rohelise tehase kontseptsiooni rakendamise kaudu.
Koos oma väärtusahela partneritega kärbime 2030. aastaks CO2-mahukust 50%.
Kasvuhoonegaaside heide
Oma CO2-jalajälje arvutamisel võtame arvesse kogu väärtusahelat. Oleme hinnanud oma CO2-jalajälge kogu tarneahela ulatuses vastavalt kasvuhoonegaaside protokollile.
Suurim osa heitest tuleneb elektrienergia kasutamisest. Lisaks tekib kaudne heide aiandusturba kasutamisest. Oleme asunud välja töötama strateegiat meie tekitatava heite vähendamiseks väärtusahelas.
Oma rohelise tehase kontseptsioonile tuginedes liigume eesmärgi poole kasutada 2025. aastaks kõigis oma tegevusüksustes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit, mis vähendaks oluliselt meie jalajälge. Viimaks asendame Soome ja Eesti tehastes õlikütte geotermaalenergial ehk maasoojusenergial põhineva küttega.
Samuti oleme võtnud eesmärgiks kasutada oma tegevuses üha rohkem taastuvkütust. Üks võimalus logistikast tuleneva heite vähendamiseks on keskenduda materjalide kohalikule hankimisele ja kehtestada saadetavatele kogustele alammäärad.
Teeme eesmärgi nimel tööd:
- Oma rohelise tehase kontseptsioonile tuginedes oleme otsustanud liikuda eesmärgi poole kasutada 2025. aastaks kõigis oma tegevusüksustes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit, mis vähendaks oluliselt meie jalajälge.
- Viime 2022. aastal läbi mitmeid hindamisi, et asendada Soome ja Eesti tehastes õliküte geotermaalenergial (maasoojusenergial) põhineva küttega.
- Logistikast tuleneva heite vähendamiseks keskendume materjalide kohalikule hankimisele ja kehtestame saadetavatele kogustele alammäärad.
- Kutsume turbatarnijaid üles otsima võimalusi, kuidas vähendada heidet kaevetööde ajal ja pärast kasutust, näiteks saab seda teha turba kogumisel massiülekande meetodit rakendades. Turvas on praegu kasvusubstraatide valdkonna jaoks väga oluline tooraine ning see on ka kasvatamiseks kõige ohutum, mitmekülgsem, tõhusam ja puhtam tooraine. Ja ilma CO2-jalajäljeta oleks see ka kõige keskkonnasõbralikum.
Turvas on kasvusubstraatide tootmisel väga oluline tooraine
Veel üks kogu valdkonnas palju käsitletud teema on turba kaevandamisel tekkiv heide, mis mõjutab meie kasvuhoonegaaside heite kogust kõige enam. Kutsume oma turbatarnijaid üles otsima võimalusi, kuidas vähendada heidet kaevetööde ajal ja pärast kasutust.
Turvas on praegu kasvusubstraatide valdkonna jaoks väga oluline tooraine ning see on ka kasvatamiseks kõige ohutum, mitmekülgsem, tõhusam ja puhtam tooraine. Ja ilma CO2-jalajäljeta oleks see ka kõige keskkonnasõbralikum.
Aianduse ja haljastuse kaudu avaldame positiivset puhasmõju
CO2-jalajälje arvutamisel on oluline pidada silmas meie kasvusubstraatide valdkonna lahendustega kaasnevat positiivset puhasmõju. Eriti just aianduse ja haljastuse puhul saab täheldada, et kasvusubstraadi enda CO2-jalajälg on tühine, kui võrrelda seda selles kasvatatavate taimede, põõsaste ja puude mõjuga.
Võtame arvesse kogu väärtusahelat
Kutselise taimekasvatuse puhul võib kasvuhoones kasvatamisel olla saagikus kuni 10 korda suurem kui avamaal kasvatamisel. See tähendab, et maad saab vabastada CO2 siduvate puude kasvatamiseks. Samuti on võimalik vähendada väetiste kasutamist 60% ja sellega seotud CO2-heidet. Ühtlasi ei saa kasvuhoones kasvatamise puhul äärmuslikud ilmaolud, pinnasereostus või muud taolised sündmused põhjustada saagikadu, mis tähendaks, et energiat, vett, väetisi ja tööjõudu oleks kasutatud asjatult. See on ka põhjus, miks võtame kõige jätkusuutlikuma kasvusubstraadi otsingul arvesse kogu väärtusahela mõju. Vastasel juhul ei jõuaks me optimaalseimate lahendusteni.
Järgime standardeid
Oma tegevuse kvaliteedi ja keskkonnatoime parandamisel järgime selliseid standardeid nagu ISO 9001 ja ISO 14001. ISO 9001 standardile vastavad kõik Kekkilä-BVB üksused. Tegeleme edasi ISO 14001 standardi juurutamisega Hollandi üksustes.
Lugege lähemalt sertifikaatide, raamistike ja liikmesuslepingute kohta, millest oma töös juhindume.
Jälgige meie edusamme eesmärkide saavutamisel
 |
Greenhouse gas emissions |
||||||
| CO2 footprint of operations (scope 1+2) (ktCO2-eqv.) | |||||||
2020 |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
2030 |
|
Base |
+8% |
-17% |
-50% |
-50% |
|||
|
Greenhouse gas emissions |
||||||
| CO2 footprint of operations (scope 1+2+3) (tCO2/M€) | |||||||
2020 |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
2030 |
|
Base |
-5% |
-30% |
-25% |
-50% |
|||
 |
Circularity |
||||||
| Volume of circular raw materials (M m3) | |||||||
2020 |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
2030 |
|
0,8 |
1,0 |
1,0 |
1,4 |
2,0 |
|||
|
Circularity |
||||||
| Use of Recycled Materials in Packaging | |||||||
2020 |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
2030 |
|
19% |
29% |
31% |
50% |
80% |
|||
|
Circularity |
||||||
| Recycling Rate of Waste in Our Own Operations | |||||||
2020 |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
2030 |
|
59% |
66% |
85% |
90% |
100% |
|||
 |
Biodiversity |
||||||
| % of Certified responsibly produced peat in own products | |||||||
2020 |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
2030 |
|
21% |
48% |
57% |
80% |
100% |
|||